19 august 2011
Tuline tomati-sibulahautis
1 kg tomateid
400 g sibulaid
2 dl punaveiniäädikat
1,5 dl suhkrut
3-4 küüslauguküünt
3 tl soola, terapipart või vürtsi
0,5-1 tl Cayenne'i pipart
Koori ja viiluta tomatid ja pane potti, lisa viilutatud sibulad ja tükeldatud küüslauk. Lisa ka kõik ülejäänud ained v.a Cayenne'i pipar ja keeda vaiksel tulel u. 45 min. Maitsesta Cayenne'i pipraga ja pane kuumalt purki.
Retsept pärit august 2011 "Kodukirjast"
Tõeliselt terav ja mõnus lisand liharoogadele. Järgmisel korral paneksin vedelikku veidi vähem või kasutaks hoopis lihatomateid. Kippus muidu liiga vedelaks jääma.
01 mai 2011
Poja uus müts
Veidi aega tagasi läksid ilmad ootamatult soojaks aga poeg lippas ikka ringi talvemütsiga. Seega läks mul kiireks. Kuna kodused lõngavarud on olematuks kahanenud ja tellimiseks aega polnud, seadsin sammud kohalikku käsitööpoodi. Kahjuks ei hiilga see erilise valikuga aga siiski midagi õnnestus saada. Pitsikuduja päevikust oli juba varem silma jäänud üks asjalik müts nii, et ise midagi leiutama ei hakanud. Kududa oli seda lihtne ja valmis sai ka kiirelt, veidi pikem oleks võinud ju olla aga ka nii on hea.
Lõngaks oli Red Heart Niki, varras nr 4.
12 aprill 2011
Kevad
Kevad on kätte jõudnud ja hing ihkab üha rohkem õue. Päike annab juba nii mõnusalt sooja ning on välja võlunud ka esimesed tedretäpid mu ninal. Mõnus. Köögiaknal sirutavad esimesed kevadised varred ennast päikese poole ja basiilik seal vahel lõhnab lihtsalt imeliselt.
Käsitööga olen ma aga ummikus. Sunniviisiliselt olen ma viimased, peaaegu kaks kuud, olnud ühekäeline. Parem käsi riputati kaela ja raskuseks lisati veel natuke kipsi. Normaalsed inimesed kukuvad veebruarikuise libedaga õues ja saavad linnavalitsust kehvade teeolude tõttu kiruda aga mina suudan kodus kukkuda Sellega on kaasnenud palju asjade kuhjumist, tegemata töid aga ka piisavalt lebotamist ning igavlemist. Ning ka vihastamist, eriti just enda peale. Kuidas on võimalik olla esmalt nii ettevaatamatu, siis nii saamatu ja abitu? Uhh...Kahjuks jäi mul seetõttu kudumata ka üks plaanivõetud kampsun aga nüüd suve lähenedes ei hakka ma seda enam ka ette võtma. Läheb veel aega enne kui ma taas vardad kätte võtan, tahtmist on muidugi rohkem kui vajagi.
Päris niisama pole ma ka istunud, kööki on riiul lisandunud ning asjad veidi paremini paigutatud. Vannitoas on ka väikseid muudatusi. Aknadki said kevade ootuses puhtaks pestud. Kõige parem on muidugi see, et poja on saanud minuga koos kaks kuud kodus olla ja tänu sellele pole ka haigused teda kimbutanud.
Veel nädalake kodus ning siis taas tööle. Puhkust ootama :)
25 jaanuar 2011
Kaua tehtud kaunikene
Selle pluusiga tegin algust juba suve lõpus. Leidsin ilusa mustri ja hakkasin pusima. Kahjuks oli mustris mitu olulist viga ja minu kudumise isu oli sellega rikutud. Üritasin küll ja sain ka peaaegu valmis aga siiski polnud see see, mida ma oleks tahtnud. Nii ta seisma jäigi, kuni nädal tagasi avastasin, et kõik plaanitud tööd on tehtud ja käed süles istuda oli kuidagi nadi. Lõngakorvi koristades jäigi too poolik pluus mulle näppu ja asi läks hoopis harutamisele. Uus mõte tuli õnneks kiirelt ja nüüd on mul suveks uhiuus pluus.
Kootud on ringselt, vardad 4,5 mm, lõngaks oli Drops Muskat valge. Lõngakulu ei oska öelda.
Veel üks vest.
Ma olen tõsine külmavares ja vahepealsed külmad ilmad ei sobinud mulle kuidagi. Isegi tööl oli niiiii külm olla. Pintsaku alla nagu paksu kampsunit panna ei kannata ja nii tuli midagi muud välja mõelda. Mõttetöö tulemuseks oli vest. Kahekordsest maavillasest lõngast, väikeste nuppudega, hingesoe.
15 jaanuar 2011
Ka nii võib juhtuda.
Kaks töövaba päeva mõjuvad mulle vägagi positiivselt. Kui tööpäevadel peab mu pere leppima lihtsate ja kiirete õhtusöökidega siis vabadel päevadel saavad nad ikka miskit paremat. Nii ka seekord. Õhtuks oli makaronivorm hakkliha ja riivjuustuga. Kerge teha aga nii maitsev.
Magustoiduks sai plaanitud kohupiima-vahukoore magustoit kirssidega. Ilus, eks ole.
Just plaanitud, sest lõpptulemus polnud sugugi ootuspärane ja nii pole veel ühegi mu toiduga juhtunud. Ärge nüüd valesti aru saage, valmis ta sai ja maitse on sellel magustoidul võrratu. Vaadake parem ise mis juhtus, kogu mu köök oli seda magusat ja kleepuvat ollust täis. Isegi lakke jagus.

Magustoiduks sai plaanitud kohupiima-vahukoore magustoit kirssidega. Ilus, eks ole.
Just plaanitud, sest lõpptulemus polnud sugugi ootuspärane ja nii pole veel ühegi mu toiduga juhtunud. Ärge nüüd valesti aru saage, valmis ta sai ja maitse on sellel magustoidul võrratu. Vaadake parem ise mis juhtus, kogu mu köök oli seda magusat ja kleepuvat ollust täis. Isegi lakke jagus.

Ausõna, meil ei olnud peretüli ega midagi muud kriminaalset. Lihtsalt "väike" tööõnnetus.
12 jaanuar 2011
Pooleli.
Pole ammu juba oma tegemisi siin näidanud. Päris niisama ma kodus ei passi ka, ikka on midagi näpu vahel. Üks vest sai vahepeal valmis aga pilti sellest veel pole. Aga ühte piilukat, hetkel pooleli olevast, saan näidata.
Seakõrvad
Eile õhtul sai tuba mõnusat kaneeli lõhna täis. Mul tuli lihtsalt hirmus suur küpsise isu peale ja nii saigi mälusopist välja otsitud üks väga hea retsept. Ülimalt lihtne teha ning tänulikud näod on garanteeritud.
Seakõrvad
800 g pärmi-lehttaigent
75 g võid
2 dl suhkrut
3 tl jahvatatud kaneeli
0,5 tl jahvatatud ingverit
Rulli tainas õhukeseks ristkülikukujuliseks tükiks. Määri pealt sulatatud võiga. Sega suhkur ja maitseained omavahel. 3/4 segust puista ühtlaselt taignale. Rulli tainas laiemast küljest alates poole peale rulli ja teiselt poolt vastu. Lõika umbes 1 cm jämedused viilud, "kasta" allesjäänud suhkru- kaneelisegusse. Aseta küpsetupaberile ning küpseta 200´ ahjus 12-15 min. Naudi piimaga.
26 detsember 2010
Ära iial ütle iial!
Mulle ei meeldi kootud seelikud. Teiste seljas veel aga vot endale ei taha. Nii olen ma juba ammu arvanud. Kuni hetkeni, mil ma nägin SEDA. Ma olin võlutud. See tegumood ja värv oli täpselt minulik. Suured tänud Pillele, kes mu abipalvele ruttu vastas ning mulle originaali ja väikese eesti keelse abistava juhendi saatis. Olgem ausad, originaal ei tekitaks minus mingeid tundeid ja ma läheks sellest ükskõikselt mööda.
Polnudki muud muret kui lõnga varuda ja tööle hakata. Poole seeliku peal tuli mõte teha see pisut pikem ja otse loomulikult kaasnes sellega ka lõnga lõppemine. See tõttu tekkis kudumises ka paaripäevane sunnitud paus. Õnneks on olemas Lõngamaania ja Veronika, kes mind nädalavahetusel, peale tööd, oma koju lasi ning mulle hädas appi tuli.
Polnudki muud muret kui lõnga varuda ja tööle hakata. Poole seeliku peal tuli mõte teha see pisut pikem ja otse loomulikult kaasnes sellega ka lõnga lõppemine. See tõttu tekkis kudumises ka paaripäevane sunnitud paus. Õnneks on olemas Lõngamaania ja Veronika, kes mind nädalavahetusel, peale tööd, oma koju lasi ning mulle hädas appi tuli.
Kahjuks ei jõudnud ma seelikut siiski jõuludeks valmis aga pole hullu, küllap tuleb veel üritusi, millal seda kanda saab. Siis ehk saab ka mõne sellise pildi, kus seelik seljas.
Lõngaks Drops Fabel tumepunane mix 7 tokki, kootud nr.3 varrastel topeltlõngast.
25 detsember 2010
Piparkoogimaja
Nagu ma ühes varasemas postituses mainisin oli mu piparkoogimaja valmis ja ootas kaunistamist. Nüüd on see tehtud ja pildile püütud. Tegelikult olid mu ambitsioonid sel aastal suured ja maja pidi ka suur tulema. Kahjuks pole mu projekteerimsoskus just parimate killast ja seetõttu on ka majal väikesed vead küljes. Siiski olen ma lõpptulemusega üsna rahul. Eks järgmine aasta jälle paremini.
19 detsember 2010
Jõulude ootel vol.3.
Jõulude eel juhtus meie majas ime. Kommipuu hakkas kasvama. Jah, just kommipuu. Panin teise riiulile seisma, lootuses, et ehk kasvab mõni veel sinna kõrvale aga ei miskit. Nüüd ta seal seisabki uhkes üksinduses ja ootab omale õigeid omanikke.
Jõulude ootel vol.2.
Minu piparkoogid peavad olema parajalt vürtsikad ja krõmpsuvalt krõbedad. Poest ostetud taignaga olen ma mitmeid kordi alt läinud ja seetõttu olen kaks aastat järjest piparkoogitaigna ise teinud. See aastagi ei läinud teisiti.Tegin selle retsepti järgi ja ei pidanud kahetsema. Üks ports taigent on juba ahjus ära käinud, teine ootab veel oma õiget aega. Tegelikkuses kulus suurem osa tänasest taignast majaehitusele. Karkass seisab igatahes juba koos, jäänud on ainult kaunistamise rõõm.
Jõulude ootel
Jõulutunnet see aasta veel pole. Ometigi lumi on maas ja jõululaulud kummitavad peas aga vot see õige tunne ei taha mitte sisse tulla.
Täna käisime metsas. Kuuske oli tarvis. Karl jutustas hommikul ärgates juba sellest, kuidas me täna metsa kuuse järele läheme. Ausalt öeldes oli mul hirm, et lõpuks ostame selle ikka kusagilt kaubanduskeskuse parklast. Metsas ju lumi nabani ning pärast istume seal sügavas lumes oma vana autoloksuga poole ööni. I. oli aga kindlalt veendunud, et selle kuuse toome täna metsast ära. Ja muidugi oli tal õigus. Nüüd seisab meil ilus kuusk toanurgas, ehted küljes, päkapikke ootamas.
Täna käisime metsas. Kuuske oli tarvis. Karl jutustas hommikul ärgates juba sellest, kuidas me täna metsa kuuse järele läheme. Ausalt öeldes oli mul hirm, et lõpuks ostame selle ikka kusagilt kaubanduskeskuse parklast. Metsas ju lumi nabani ning pärast istume seal sügavas lumes oma vana autoloksuga poole ööni. I. oli aga kindlalt veendunud, et selle kuuse toome täna metsast ära. Ja muidugi oli tal õigus. Nüüd seisab meil ilus kuusk toanurgas, ehted küljes, päkapikke ootamas.
13 detsember 2010
Müts
Knitty'st jäi silma hästi mõnus müts. Kahjuks ei hiilga ma inglise keele oskusega ja tõlkimine on minu jaoks veel hirmsam . Õnneks on olemas selline tore inimene nagu Kaisukas, kes oli lahkelt nõus selle tõlkimisega vaeva nägema. Minu suured tänud talle igatahes. Päevajagu kudumist ja tulemus on siin
Pilt pole küll kõige parem ja värv on ikka väga vale aga tahtsin, et ka mustrit veidi näha oleks. Lõngaks sai Drops Karisma, tumehall. Väga mõnus lõng.
Pilt pole küll kõige parem ja värv on ikka väga vale aga tahtsin, et ka mustrit veidi näha oleks. Lõngaks sai Drops Karisma, tumehall. Väga mõnus lõng.
Kindad
Omaklubis on käimas koostegemine "Kindad, sokid, kätised" ja selle raames valmisid ka minu uued kindad. Maavillased ja väga mõnusad. Kolm vihti korralikku lõnga oli kodus olemas, (kunagi ammu tädi käest saadud), ainult kerimise vaev. Aga oh seda üllatust kui lõnga vihti kerimise aega nägin, 09.09.1077. Väga hästi hoitud lõng.
Muide, see oli ka minu esimene kord kududa kiiluga pöialt. Päris põnev ja uudne. Tundub, et edaspidi tulevad minu kindad ainult sellise pöidalaga.
Vot sellised need saidki, natuke vanad aga siiski uued kindad :)
Esialgne idee tuli SIIT. Välja tulid nad siiski teistmoodi, minu moodi.
Muide, see oli ka minu esimene kord kududa kiiluga pöialt. Päris põnev ja uudne. Tundub, et edaspidi tulevad minu kindad ainult sellise pöidalaga.
Vot sellised need saidki, natuke vanad aga siiski uued kindad :)
Esialgne idee tuli SIIT. Välja tulid nad siiski teistmoodi, minu moodi.
09 detsember 2010
Kukli lugu
Õhtuse supi kõrvale tahtsin midagi mõnusamat kui tavapärane võileib. Veidi googeldamist andis tulemuseks väga huvitava kukliretsepti. Õnneks olid vajalikud materjalid kodus olemas ja mida polnud, olid asendatavad. Väga lihtne teha ja tulemus oli ka kõigile meelepärane.
1dl täisterajahu (minul oli rukkijahu)
1dl odra- või kaerajahu (asendasin kamajahuga hoopis)
10 dl nisujahu
50g presspärmi
1 tl soola
5 dl piima (vett)
2 sl heledat siirupit
0,75 dl õli
1 muna määrimiseks
Sega jahud omavahel. Hõõru toasoe pärm soolaga vedelaks, lisa käesoe vedelik. Sega juurde pool jahusegust, siirup ja toiduõli. Sõtku juurde ülejäänud jahu (tainas peaks jääma tavalisest saiatainast pehmem). Lase tainal kausis räti all kerkida 15–30 minutit ehk kuni selle maht on kahekordistunud.
Kummuta tainas lauale, sõtku läbi ning vormi pikaks kangiks. Lõika see noaga 16–20 osaks. Veereta tükid pihkude vahel pallikesteks, lao ahjuplaadile ja lase taas kahekordseks kerkida. Pintselda pind vee või munaga.
Küpseta ahju keskosas 225° juures 10 minutit.
Kogusest valmib 16-20 kuklit.
Retsept pärit Toidutarest
08 detsember 2010
Mõttekillud.
Hakkasin täna mõtlema, kuidas ma üldse käsitööga sina peale olen saanud. Ema mul koob (tavaliselt kipub see just enne jõule juhtuma :) ) Vanaemast ma ei räägigi, tema tegi ikka igasuguseid asju. Kooliajal ei sallinud ma käsitöö tunde silmaotsaski. Paljud asjad tegi ema valmis, mõned ka pinginaaber. Midagi tegin muidugi ise ka ja tänu sellele on mul mingisugusedki algteadmised olemas.
Alles peale tütre sündi hakkas mul talviti tekkima kummaline soov kududa. Sageli lõppes see ühe valmis soki või kindaga. Paarilist ootavad nad siiani. Samas päris lootusetu asi ka polnud, mõne vesti ja isegi ühe mütsi sain valmis.
See aeg kestis päris pikalt, ligi 14 aastat. Elu tegi vahepeal oma korrektiivid ja see ning poja sünd pani mind asju teises valguses nägema.
Selles, et mul praeguseks olukord kardinaalselt muutunud on, tahaks ma kaudselt süüdistada Illet. Tema käsitööblogi oli vist üldse esimene blogi mida ma lugema sattusin ja see pani mind sügavalt ohkama. Tahaks ka nii! No jah, päris nii nagu tema seda teeb, mina ei oska. Aga praegusel hetkel olen ma väga rahul sellega, mida ma oskan ja tänu internetile on ka võimatu võimalik.
Kõikvõimalikke blogisid olen nüüdseks väga palju uurinud ja ahminud endasse ideid ja mõtteid. Mu läpaka järjehoidjate rida venib iga päevaga muudkui pikemaks ja plaanivõetud tööd koos sellega. Oleks vaid lõnga ja aega vabalt võtta.
Alles peale tütre sündi hakkas mul talviti tekkima kummaline soov kududa. Sageli lõppes see ühe valmis soki või kindaga. Paarilist ootavad nad siiani. Samas päris lootusetu asi ka polnud, mõne vesti ja isegi ühe mütsi sain valmis.
See aeg kestis päris pikalt, ligi 14 aastat. Elu tegi vahepeal oma korrektiivid ja see ning poja sünd pani mind asju teises valguses nägema.
Selles, et mul praeguseks olukord kardinaalselt muutunud on, tahaks ma kaudselt süüdistada Illet. Tema käsitööblogi oli vist üldse esimene blogi mida ma lugema sattusin ja see pani mind sügavalt ohkama. Tahaks ka nii! No jah, päris nii nagu tema seda teeb, mina ei oska. Aga praegusel hetkel olen ma väga rahul sellega, mida ma oskan ja tänu internetile on ka võimatu võimalik.
Kõikvõimalikke blogisid olen nüüdseks väga palju uurinud ja ahminud endasse ideid ja mõtteid. Mu läpaka järjehoidjate rida venib iga päevaga muudkui pikemaks ja plaanivõetud tööd koos sellega. Oleks vaid lõnga ja aega vabalt võtta.
06 detsember 2010
Vanutatud kott
Alguses oli kampsun. Soe, natuke küll torkiv aga siiski mõnus.
Kaks talve hoidis mind soojas ka kõige külmemate ilmadega. Selleks talveks andsin ta õetütrele. Kahjuks lõpetas kampsun oma eksistentsi õe pesumasinas. Pesumasinast välja tulles oli ta kahanenud. Päris pisike oli. Seetõttu leidis ta tee tagasi minu juurde ja niisama ma seda asja ei jätnud. Käiku läksid käärid ja õmblusmasin (mis ei olnud täna mitte minuga sõber), pool päeva pusimist ja vanast sai uus. Kott nimelt :)
Algne idee on pärit SIIT.
Poja hingesoe
Kohutav kudumise isu tuli peale ja mida üks ema ikka teeb, koob pojale vesti. Kodus leidus, arvatavasti mingit sorti Novita, rohelist lõnga. Mõte oli hea, teeks ühe ilusa, viklitega, hingesooja. Algas kõik nagu ikka, lood silmad, teed sooniku jne. Edasi läks hulluks, nii palju harutanud pole ma vist veel ühtki asja. Muudkui alustasin ja harutasin, alustasin ja harutasin. Tahtmine kududa oli siiski tugevam ja seetõttu pooleli ka ei jätnud. Kahjuks ei jäänud esialgsest ideest rohkem alles, kui ainult üks vikeldatud osa aga asi seegi, eks ole :)
Kaelasoe
Ühel lumisel hommikul avastasin ootamatult, et mul pole salli. No tegelikult ju on ka aga ükski ei meeldi eriti. Krentu blogist oli silma hakanud üks väga armas kaelasoe, no ja see juba meeldis ka. Kahjuks ei suutnud ma netiavarustest selle mustrit leida ja nii tuli ise aretama hakata. Nüüd võib ju öelda, et mis see sall ikka teha pole aga sellel hetkel polnud ma kuulnudki väljendist "lühendatud ridadega kudumine". Aga hakkama sain ja järgmine tuleb juba kindlalt parem :) Kaelasooja nime väärib see aga igati.
Lõngaks oli vist Novita Nalle (lõngavöö oli juba ammusest ajast kadunud).
Lõngaks oli vist Novita Nalle (lõngavöö oli juba ammusest ajast kadunud).
Tellimine:
Postitused (Atom)




