Jõulude ootel

Jõulutunnet see aasta veel pole. Ometigi lumi on maas ja jõululaulud kummitavad peas aga vot see õige tunne ei taha mitte sisse tulla. 

Täna käisime metsas. Kuuske oli tarvis. Karl jutustas hommikul ärgates juba sellest, kuidas me täna metsa kuuse järele läheme. Ausalt öeldes oli mul hirm, et lõpuks ostame selle ikka kusagilt kaubanduskeskuse parklast. Metsas ju lumi nabani ning pärast istume seal sügavas lumes oma vana autoloksuga poole ööni. I. oli aga kindlalt veendunud, et selle kuuse toome täna metsast ära. Ja muidugi oli tal õigus. Nüüd seisab meil ilus kuusk toanurgas, ehted küljes, päkapikke ootamas.