Talve ootuses

Ma ei ole käsitööst loobunud kuigi just nii võib tunduda, arvestades seda, millal mu viimane käsitööalane postitus siin blogis ilmus. Selle tõestuseks on mul  midagi ka ette näidata. Lihtne sall aga minu jaoks siiski midagi uut ja huvitavat. Kootud herringbone ehk kalasaba mustri järgi.

Pildid pole just parimate killast aga ehk annavad siiski aimu, millega tegu. Tütar kiitis igal juhul salli heaks ning arvas, et kannatab kasutada küll :)

Lõng- Drops Andes
vardad 12 mm

Lõngajääkide hävitamine

Lõnga kipub ikka kuidagi üle jääma ja kuhugi tuleb see paigutada. No, et uuele ruumi teha :) Tegelikult tuli seekordne lõnga hävitamine pigem väikse mehe sallivajadusest. Vana sall oli poest ostetud ja erilist kaitset kaelale enam ei pakkunud. Uus sall sai soe ja mõnusalt ümber kaela.

Lõngaks Love Garn: Greenland
varras nr.4
muster Dropsilt

Sallitegu

Haigustel on ka mõned head küljed. Näiteks siis, kui laps on haige ja haigus ka veidi kergemat sorti, saab ema vaba aega. Ja see aeg tuleb sisukalt sisustada.
Sel korral sai aeg sisustatud viltimisega. Arvutis on järjehoidjas juba mõnda aega salvestatud link salli viltimise kohta  (suured tänud Marelile väga hea õpetuse eest) ja nüüd sai see töö ka ette võetud. Peab ütlema,et minu esimene katsetus viltimisega oli päris huvitav. Igal juhul tahan ma seda veel teha. Esimene sallitegu tuli välja isegi parem, kui ma oodata oskasin. Järgmise salliga aga läksin ma veidi alt. Kuna villa tõin ma kohalikust väikesest poest, mis valikuga eriliselt ei hiilga, siis läksin ma materjalivalikuga veidi alt. Siiski pole asi päris hull ja kui salliks ei sobi saab seda kasvõi laualinana kasutada. :)

Esimene:

Teine:

Kaelasoe

Ühel lumisel hommikul avastasin ootamatult, et mul pole salli. No tegelikult ju on ka aga ükski ei meeldi eriti. Krentu blogist oli silma hakanud üks väga armas kaelasoe, no ja see juba meeldis ka. Kahjuks ei suutnud ma netiavarustest selle mustrit leida ja nii tuli ise aretama hakata. Nüüd võib ju öelda, et mis see sall ikka teha pole aga sellel hetkel polnud ma kuulnudki väljendist "lühendatud ridadega kudumine". Aga hakkama sain ja järgmine tuleb juba kindlalt parem :) Kaelasooja nime väärib see aga igati.

Lõngaks oli vist Novita Nalle (lõngavöö oli juba ammusest ajast kadunud).

Millest kõik algas.

Algas kõik sellest, et ma otsustasin teise lapse saada. Kui ma siis 2008 aasta septembrist koduseks jäin oli aeg oma varrastelt ja lõngadelt tolmukiht maha puhuda. Varem suutsin ma esimeste külmade saabudes ühe sokipaari või kindad tüdrukule kududa ja see oli kõik. Nüüd on lood muutunud ja ma otsin pidevalt  miskit uut ja huvitavat. Panen siia mõned oma esimestest ajadest üles.
                                                
***
See beebikampsun oligi esimeseks proovitööks. Varrukad oleks ju võinud veidi lühemad olla aga muidu oli täitsa armas kampsik.

***

Esimene asi, mida julgesin endale teha oli see tuunika. Siiani proovisin lihtsamate (väiksemate) asjadega hakkama saada. Praeguseks elab see tuunika aga juba uut elu mummukotina :)

 

***

 Poja jänkudega vest. Esimene kahevärviline kudum. Muster sai kusagilt netist leitud fotolt maha loetud.

***

Kuna tellitud lõnga asemel saabus pakiga hoopis miskit muud ja minu laiskus ei lasknud valesid lõngasid ka tagasi saata, heegeldasin ma oma esimese salli. Loomulikult jäi see kappi seisma ja kandma ei hakanud seda keegi. 

Tänaseks katab see mu magamistoas lambikuplit.:)