26 detsember 2010

Ära iial ütle iial!

Mulle ei meeldi kootud seelikud. Teiste seljas veel aga vot endale ei taha. Nii olen ma juba ammu arvanud. Kuni hetkeni, mil ma nägin SEDA. Ma olin võlutud. See tegumood ja värv oli täpselt minulik. Suured tänud Pillele, kes mu abipalvele ruttu vastas ning mulle originaali ja väikese eesti keelse abistava juhendi saatis. Olgem ausad, originaal ei tekitaks minus mingeid tundeid ja ma läheks sellest ükskõikselt mööda.
Polnudki muud muret kui lõnga varuda ja tööle hakata. Poole seeliku peal tuli mõte teha see pisut pikem ja otse loomulikult kaasnes sellega ka lõnga lõppemine. See tõttu tekkis kudumises ka paaripäevane sunnitud paus. Õnneks on olemas Lõngamaania ja Veronika, kes mind nädalavahetusel, peale tööd, oma koju lasi ning mulle hädas appi tuli.
Kahjuks ei jõudnud ma seelikut siiski jõuludeks valmis aga pole hullu, küllap tuleb veel üritusi, millal seda kanda saab. Siis ehk saab ka mõne sellise pildi, kus seelik seljas.
Lõngaks Drops Fabel tumepunane mix 7 tokki, kootud nr.3 varrastel topeltlõngast.

3 kommentaari:

Related Posts Plugin for WordPress, Blogger...