16 jaanuar 2012
Munata šokolaadikook
5 dl nisujahu
5 dl suhkrut
1.25 dl kakaopulbrit
2 tl söögisoodat
1 tl soola
1,75 dl õli
2 tl äädikat
2 tl vanilliekstrakti
5 dl vett
Tuhksuhkrut pealeraputamiseks.
Sega kuivained suures kausis.
Tee keskele süvend ning lisa ülejäänud, nn märjad ained. Sega tainas ühtlaseks ning kalla võitatud 24x32 cm koogivormi.
Küpseta 175-kraadises ahjus 35-45 minutit, kuni koogi keskele torgatud puutikk puhtaks jääb.
Lase koogil jahtuda, siis sõelu peale tuhksuhkrut ning lõika tükkideks.
Tegemist on tõeliselt hea koogiga, ise asendasin osa nisujahust rukkijahuga ja tulemus sai palju huvitavam.
Retsept on võetud NAMI-NAMI'st
15 jaanuar 2012
Purukook õunamoosiga
400 g nisujahu
100 g suhkrut
näpuotsaga soola
200 g võid
õunamoosi
kaneeli
ingverit
Pane kuivained koos tükeldatud võikuubikutega köögikombaini ja sega, kuni tekib sõmer puru. Seda kõike saab teha ka vanamoodi, suures kausis sõrmedega aga mulle meeldib mugavus :)
Kata ahjuplaat küpsetuspaberiga ja laota sinna 2/3 segust, võid veidi seda puru ka kokku vajutada.
Pane moos peale, soovi korral lisa sinna ka veidi kaneeli ja ingverit. Raputa peale ülejäänud purusegu.
Kuumuta ahi 200 kraadini ja küpseta umbes 35 minutit, kuni kook on pealt kuldne.
18 detsember 2011
Munavabad piparkoogid
Teatud põhjustel olen ma viimasel ajal sunnitud tegema süüa ilma munata. Eelmine, väga hea, piparkoogi retsept ei olnud ilma munata enam sugugi hea ja seega tuli leida uus. Seekord tuli retsept ise koju kätte. Detsembri Pereköögist leidsingi vajalikud munavabad piparkoogid. Autoriks Signe Aasamaa. Julgen neid tõesti soovitada ning enda elu lihtsustamiseks panen ka retsepti siia kirja.
200 g võid
2 dl tumedat siirupit
1 dl suhkrut
1,5 dl rõõska koort
2 tl piparkoogimaitseainet (mina panin rohkem)
1 tl soodat
2 tl kakaopulbrit (mina ei pannud)
10 dl jahu taignasse +
2 dl rullimiseks
GLASUUR
300 g tuhksuhkrut
0,5 sidruni mahl
Kuumuta potis või, siirup ja suhkur. Lase segul jahtuda, lisa rõõsk koor ja maitseained. Sega sooda ja kakao vähese jahuga ja seejärel ülejäänud taignasse mineva jahuga. Ühenda siirupi-võisegu kuivaineseguga ja sega ühtlaseks. Hoia järgmise päevani külmkapis.
Asja õigsuse huvides pean lisama, et pildil olevad piparkoogid on kaetud tavalise, poes müüdava, värvilise glasuuriga. Enda peale mõeldes katsin siiski osa piparkooke tuhksuhkrust ja sidrunimahlast tehtud glasuuriga. Kes tahab aga ise teha värvilist glasuuri siis aniitrami blogist leiab selle kohta väga hea õpetuse.
Asja õigsuse huvides pean lisama, et pildil olevad piparkoogid on kaetud tavalise, poes müüdava, värvilise glasuuriga. Enda peale mõeldes katsin siiski osa piparkooke tuhksuhkrust ja sidrunimahlast tehtud glasuuriga. Kes tahab aga ise teha värvilist glasuuri siis aniitrami blogist leiab selle kohta väga hea õpetuse.
27 november 2011
Jõulukuulid, Julekuler
Kõikjal netiavarustes võib näha imelisi kootud jõulukuule. Need on omanäolised ja ütlemata mõnusad. Ei suutnud minagi nende tegemisest mööda minna. Eks väike põhjus on vist ka selles, et mul on raskusi oma pooleli oleva teise sõrmiku lõpetamisega ja selle asemel otsin miskit muud põnevat tegemist :).
Nende kuulikeste kudumine on päris mõnus ja ära saab kasutada kõik järgijäänud lõngajupid. Täiteks kasutasin vana padjasisu. Kindlasti ei jää need mu viimasteks, plaanis on veel mõned mustrid ja mõtted teostada. Mustrid on pärit Susalt ja Jenniplikalt, paar mustrit on ka oma välja mõeldud. Üks kuul sai ka tikitud. Vot tikkimisega on mul lood kehvad, see pole mulle kunagi meeldinud. Viimasel ajal on mulle aga silma hakanud arhailised tikandid ja need on midagi just minu maitsele. Nii ongi minu esimest katsetust siin näha. Ei hiilga erilise oskuse ega kvaliteediga aga mulle meeldib.
Nende kuulikeste kudumine on päris mõnus ja ära saab kasutada kõik järgijäänud lõngajupid. Täiteks kasutasin vana padjasisu. Kindlasti ei jää need mu viimasteks, plaanis on veel mõned mustrid ja mõtted teostada. Mustrid on pärit Susalt ja Jenniplikalt, paar mustrit on ka oma välja mõeldud. Üks kuul sai ka tikitud. Vot tikkimisega on mul lood kehvad, see pole mulle kunagi meeldinud. Viimasel ajal on mulle aga silma hakanud arhailised tikandid ja need on midagi just minu maitsele. Nii ongi minu esimest katsetust siin näha. Ei hiilga erilise oskuse ega kvaliteediga aga mulle meeldib.
10 november 2011
Sallitegu
Haigustel on ka mõned head küljed. Näiteks siis, kui laps on haige ja haigus ka veidi kergemat sorti, saab ema vaba aega. Ja see aeg tuleb sisukalt sisustada.
Sel korral sai aeg sisustatud viltimisega. Arvutis on järjehoidjas juba mõnda aega salvestatud link salli viltimise kohta (suured tänud Marelile väga hea õpetuse eest) ja nüüd sai see töö ka ette võetud. Peab ütlema,et minu esimene katsetus viltimisega oli päris huvitav. Igal juhul tahan ma seda veel teha. Esimene sallitegu tuli välja isegi parem, kui ma oodata oskasin. Järgmise salliga aga läksin ma veidi alt. Kuna villa tõin ma kohalikust väikesest poest, mis valikuga eriliselt ei hiilga, siis läksin ma materjalivalikuga veidi alt. Siiski pole asi päris hull ja kui salliks ei sobi saab seda kasvõi laualinana kasutada. :)
Esimene:
Teine:
Sel korral sai aeg sisustatud viltimisega. Arvutis on järjehoidjas juba mõnda aega salvestatud link salli viltimise kohta (suured tänud Marelile väga hea õpetuse eest) ja nüüd sai see töö ka ette võetud. Peab ütlema,et minu esimene katsetus viltimisega oli päris huvitav. Igal juhul tahan ma seda veel teha. Esimene sallitegu tuli välja isegi parem, kui ma oodata oskasin. Järgmise salliga aga läksin ma veidi alt. Kuna villa tõin ma kohalikust väikesest poest, mis valikuga eriliselt ei hiilga, siis läksin ma materjalivalikuga veidi alt. Siiski pole asi päris hull ja kui salliks ei sobi saab seda kasvõi laualinana kasutada. :)
Esimene:
Teine:
09 november 2011
Sügise avapauk
Olen siit juba kaua eemal olnud ja on viimane aeg seda viga parandada.
Paistab, et suvi on selline aeg, mis ravib mu käsitöösõltuvust üsna korralikult. Seevastu praegune, üha lühenev päev ja pimedus, paneb mind aina innukamalt netis tuhnima ning lõngapoode külastama.
Mingil hetkel sattusin ma Kuduja blogis nägema üht vägagi ahvatlevat kudumit ja sellest hetkest hakkas käsitöösõltuvus minus taas võimust võtma.
Tulemus sai selline:
Lõng: Aade Artistic 8/2 Brown-Pink
Vardad: nr 4,5
Kootud ringselt, ühtlase toruna, alt üles.
Aade lõnga kasutasin esimest korda ja kahjuks pole mulje just kõige parem. Lõng on väga ebaühtlane, kohati pole see enam 8/2 vaid juba 8/1. Võib-olla on tegemist mingi praagiga ja tavaliselt sellist jama pole aga minu 2 vihti olid mõlemad õnnetud.
Paistab, et suvi on selline aeg, mis ravib mu käsitöösõltuvust üsna korralikult. Seevastu praegune, üha lühenev päev ja pimedus, paneb mind aina innukamalt netis tuhnima ning lõngapoode külastama.
Mingil hetkel sattusin ma Kuduja blogis nägema üht vägagi ahvatlevat kudumit ja sellest hetkest hakkas käsitöösõltuvus minus taas võimust võtma.
Tulemus sai selline:
Lõng: Aade Artistic 8/2 Brown-Pink
Vardad: nr 4,5
Kootud ringselt, ühtlase toruna, alt üles.
Aade lõnga kasutasin esimest korda ja kahjuks pole mulje just kõige parem. Lõng on väga ebaühtlane, kohati pole see enam 8/2 vaid juba 8/1. Võib-olla on tegemist mingi praagiga ja tavaliselt sellist jama pole aga minu 2 vihti olid mõlemad õnnetud.
19 august 2011
Tuline tomati-sibulahautis
1 kg tomateid
400 g sibulaid
2 dl punaveiniäädikat
1,5 dl suhkrut
3-4 küüslauguküünt
3 tl soola, terapipart või vürtsi
0,5-1 tl Cayenne'i pipart
Koori ja viiluta tomatid ja pane potti, lisa viilutatud sibulad ja tükeldatud küüslauk. Lisa ka kõik ülejäänud ained v.a Cayenne'i pipar ja keeda vaiksel tulel u. 45 min. Maitsesta Cayenne'i pipraga ja pane kuumalt purki.
Retsept pärit august 2011 "Kodukirjast"
Tõeliselt terav ja mõnus lisand liharoogadele. Järgmisel korral paneksin vedelikku veidi vähem või kasutaks hoopis lihatomateid. Kippus muidu liiga vedelaks jääma.
01 mai 2011
Poja uus müts
Veidi aega tagasi läksid ilmad ootamatult soojaks aga poeg lippas ikka ringi talvemütsiga. Seega läks mul kiireks. Kuna kodused lõngavarud on olematuks kahanenud ja tellimiseks aega polnud, seadsin sammud kohalikku käsitööpoodi. Kahjuks ei hiilga see erilise valikuga aga siiski midagi õnnestus saada. Pitsikuduja päevikust oli juba varem silma jäänud üks asjalik müts nii, et ise midagi leiutama ei hakanud. Kududa oli seda lihtne ja valmis sai ka kiirelt, veidi pikem oleks võinud ju olla aga ka nii on hea.
Lõngaks oli Red Heart Niki, varras nr 4.
12 aprill 2011
Kevad
Kevad on kätte jõudnud ja hing ihkab üha rohkem õue. Päike annab juba nii mõnusalt sooja ning on välja võlunud ka esimesed tedretäpid mu ninal. Mõnus. Köögiaknal sirutavad esimesed kevadised varred ennast päikese poole ja basiilik seal vahel lõhnab lihtsalt imeliselt.
Käsitööga olen ma aga ummikus. Sunniviisiliselt olen ma viimased, peaaegu kaks kuud, olnud ühekäeline. Parem käsi riputati kaela ja raskuseks lisati veel natuke kipsi. Normaalsed inimesed kukuvad veebruarikuise libedaga õues ja saavad linnavalitsust kehvade teeolude tõttu kiruda aga mina suudan kodus kukkuda Sellega on kaasnenud palju asjade kuhjumist, tegemata töid aga ka piisavalt lebotamist ning igavlemist. Ning ka vihastamist, eriti just enda peale. Kuidas on võimalik olla esmalt nii ettevaatamatu, siis nii saamatu ja abitu? Uhh...Kahjuks jäi mul seetõttu kudumata ka üks plaanivõetud kampsun aga nüüd suve lähenedes ei hakka ma seda enam ka ette võtma. Läheb veel aega enne kui ma taas vardad kätte võtan, tahtmist on muidugi rohkem kui vajagi.
Päris niisama pole ma ka istunud, kööki on riiul lisandunud ning asjad veidi paremini paigutatud. Vannitoas on ka väikseid muudatusi. Aknadki said kevade ootuses puhtaks pestud. Kõige parem on muidugi see, et poja on saanud minuga koos kaks kuud kodus olla ja tänu sellele pole ka haigused teda kimbutanud.
Veel nädalake kodus ning siis taas tööle. Puhkust ootama :)
25 jaanuar 2011
Kaua tehtud kaunikene
Selle pluusiga tegin algust juba suve lõpus. Leidsin ilusa mustri ja hakkasin pusima. Kahjuks oli mustris mitu olulist viga ja minu kudumise isu oli sellega rikutud. Üritasin küll ja sain ka peaaegu valmis aga siiski polnud see see, mida ma oleks tahtnud. Nii ta seisma jäigi, kuni nädal tagasi avastasin, et kõik plaanitud tööd on tehtud ja käed süles istuda oli kuidagi nadi. Lõngakorvi koristades jäigi too poolik pluus mulle näppu ja asi läks hoopis harutamisele. Uus mõte tuli õnneks kiirelt ja nüüd on mul suveks uhiuus pluus.
Kootud on ringselt, vardad 4,5 mm, lõngaks oli Drops Muskat valge. Lõngakulu ei oska öelda.
Veel üks vest.
Ma olen tõsine külmavares ja vahepealsed külmad ilmad ei sobinud mulle kuidagi. Isegi tööl oli niiiii külm olla. Pintsaku alla nagu paksu kampsunit panna ei kannata ja nii tuli midagi muud välja mõelda. Mõttetöö tulemuseks oli vest. Kahekordsest maavillasest lõngast, väikeste nuppudega, hingesoe.
15 jaanuar 2011
Ka nii võib juhtuda.
Kaks töövaba päeva mõjuvad mulle vägagi positiivselt. Kui tööpäevadel peab mu pere leppima lihtsate ja kiirete õhtusöökidega siis vabadel päevadel saavad nad ikka miskit paremat. Nii ka seekord. Õhtuks oli makaronivorm hakkliha ja riivjuustuga. Kerge teha aga nii maitsev.
Magustoiduks sai plaanitud kohupiima-vahukoore magustoit kirssidega. Ilus, eks ole.
Just plaanitud, sest lõpptulemus polnud sugugi ootuspärane ja nii pole veel ühegi mu toiduga juhtunud. Ärge nüüd valesti aru saage, valmis ta sai ja maitse on sellel magustoidul võrratu. Vaadake parem ise mis juhtus, kogu mu köök oli seda magusat ja kleepuvat ollust täis. Isegi lakke jagus.

Magustoiduks sai plaanitud kohupiima-vahukoore magustoit kirssidega. Ilus, eks ole.
Just plaanitud, sest lõpptulemus polnud sugugi ootuspärane ja nii pole veel ühegi mu toiduga juhtunud. Ärge nüüd valesti aru saage, valmis ta sai ja maitse on sellel magustoidul võrratu. Vaadake parem ise mis juhtus, kogu mu köök oli seda magusat ja kleepuvat ollust täis. Isegi lakke jagus.

Ausõna, meil ei olnud peretüli ega midagi muud kriminaalset. Lihtsalt "väike" tööõnnetus.
12 jaanuar 2011
Pooleli.
Pole ammu juba oma tegemisi siin näidanud. Päris niisama ma kodus ei passi ka, ikka on midagi näpu vahel. Üks vest sai vahepeal valmis aga pilti sellest veel pole. Aga ühte piilukat, hetkel pooleli olevast, saan näidata.
Seakõrvad
Eile õhtul sai tuba mõnusat kaneeli lõhna täis. Mul tuli lihtsalt hirmus suur küpsise isu peale ja nii saigi mälusopist välja otsitud üks väga hea retsept. Ülimalt lihtne teha ning tänulikud näod on garanteeritud.
Seakõrvad
800 g pärmi-lehttaigent
75 g võid
2 dl suhkrut
3 tl jahvatatud kaneeli
0,5 tl jahvatatud ingverit
Rulli tainas õhukeseks ristkülikukujuliseks tükiks. Määri pealt sulatatud võiga. Sega suhkur ja maitseained omavahel. 3/4 segust puista ühtlaselt taignale. Rulli tainas laiemast küljest alates poole peale rulli ja teiselt poolt vastu. Lõika umbes 1 cm jämedused viilud, "kasta" allesjäänud suhkru- kaneelisegusse. Aseta küpsetupaberile ning küpseta 200´ ahjus 12-15 min. Naudi piimaga.
26 detsember 2010
Ära iial ütle iial!
Mulle ei meeldi kootud seelikud. Teiste seljas veel aga vot endale ei taha. Nii olen ma juba ammu arvanud. Kuni hetkeni, mil ma nägin SEDA. Ma olin võlutud. See tegumood ja värv oli täpselt minulik. Suured tänud Pillele, kes mu abipalvele ruttu vastas ning mulle originaali ja väikese eesti keelse abistava juhendi saatis. Olgem ausad, originaal ei tekitaks minus mingeid tundeid ja ma läheks sellest ükskõikselt mööda.
Polnudki muud muret kui lõnga varuda ja tööle hakata. Poole seeliku peal tuli mõte teha see pisut pikem ja otse loomulikult kaasnes sellega ka lõnga lõppemine. See tõttu tekkis kudumises ka paaripäevane sunnitud paus. Õnneks on olemas Lõngamaania ja Veronika, kes mind nädalavahetusel, peale tööd, oma koju lasi ning mulle hädas appi tuli.
Polnudki muud muret kui lõnga varuda ja tööle hakata. Poole seeliku peal tuli mõte teha see pisut pikem ja otse loomulikult kaasnes sellega ka lõnga lõppemine. See tõttu tekkis kudumises ka paaripäevane sunnitud paus. Õnneks on olemas Lõngamaania ja Veronika, kes mind nädalavahetusel, peale tööd, oma koju lasi ning mulle hädas appi tuli.
Kahjuks ei jõudnud ma seelikut siiski jõuludeks valmis aga pole hullu, küllap tuleb veel üritusi, millal seda kanda saab. Siis ehk saab ka mõne sellise pildi, kus seelik seljas.
Lõngaks Drops Fabel tumepunane mix 7 tokki, kootud nr.3 varrastel topeltlõngast.
25 detsember 2010
Piparkoogimaja
Nagu ma ühes varasemas postituses mainisin oli mu piparkoogimaja valmis ja ootas kaunistamist. Nüüd on see tehtud ja pildile püütud. Tegelikult olid mu ambitsioonid sel aastal suured ja maja pidi ka suur tulema. Kahjuks pole mu projekteerimsoskus just parimate killast ja seetõttu on ka majal väikesed vead küljes. Siiski olen ma lõpptulemusega üsna rahul. Eks järgmine aasta jälle paremini.
19 detsember 2010
Jõulude ootel vol.3.
Jõulude eel juhtus meie majas ime. Kommipuu hakkas kasvama. Jah, just kommipuu. Panin teise riiulile seisma, lootuses, et ehk kasvab mõni veel sinna kõrvale aga ei miskit. Nüüd ta seal seisabki uhkes üksinduses ja ootab omale õigeid omanikke.
Jõulude ootel vol.2.
Minu piparkoogid peavad olema parajalt vürtsikad ja krõmpsuvalt krõbedad. Poest ostetud taignaga olen ma mitmeid kordi alt läinud ja seetõttu olen kaks aastat järjest piparkoogitaigna ise teinud. See aastagi ei läinud teisiti.Tegin selle retsepti järgi ja ei pidanud kahetsema. Üks ports taigent on juba ahjus ära käinud, teine ootab veel oma õiget aega. Tegelikkuses kulus suurem osa tänasest taignast majaehitusele. Karkass seisab igatahes juba koos, jäänud on ainult kaunistamise rõõm.
Jõulude ootel
Jõulutunnet see aasta veel pole. Ometigi lumi on maas ja jõululaulud kummitavad peas aga vot see õige tunne ei taha mitte sisse tulla.
Täna käisime metsas. Kuuske oli tarvis. Karl jutustas hommikul ärgates juba sellest, kuidas me täna metsa kuuse järele läheme. Ausalt öeldes oli mul hirm, et lõpuks ostame selle ikka kusagilt kaubanduskeskuse parklast. Metsas ju lumi nabani ning pärast istume seal sügavas lumes oma vana autoloksuga poole ööni. I. oli aga kindlalt veendunud, et selle kuuse toome täna metsast ära. Ja muidugi oli tal õigus. Nüüd seisab meil ilus kuusk toanurgas, ehted küljes, päkapikke ootamas.
Täna käisime metsas. Kuuske oli tarvis. Karl jutustas hommikul ärgates juba sellest, kuidas me täna metsa kuuse järele läheme. Ausalt öeldes oli mul hirm, et lõpuks ostame selle ikka kusagilt kaubanduskeskuse parklast. Metsas ju lumi nabani ning pärast istume seal sügavas lumes oma vana autoloksuga poole ööni. I. oli aga kindlalt veendunud, et selle kuuse toome täna metsast ära. Ja muidugi oli tal õigus. Nüüd seisab meil ilus kuusk toanurgas, ehted küljes, päkapikke ootamas.
Tellimine:
Postitused (Atom)





