600 ml jahu
maitse järgi soola ja suhkurt
5 dl piima
4 spl õli
Nagu ikka, talv tuleb ootamatult, suvi saab ootamatult ruttu otsa, lapsed saavad ootamatult kiiresti suureks jne. Nii sama ootamatult saabus minu jaoks sel aastal aastavahetus. Miskit põnevat kooki ma enam küpsetada ei jõudnud, läksin mälestustes hoopis lapsepõlve ja tuletasin meelde ühe tolle aja lemmiku. Iirisega vahvlikoogi. Õnneks maitses see praegu sama hästi kui oli mälestus sellest maitsest. Valmis sai kiirelt ja lihtsalt ning külmkapp ja aeg tegid suurema töö ise ära.
Vaja läheb:
600 g tavalisi iiriseid
400 g võid
1,5 pakki suuri vahvliplaate
Sulata iirised võiga, määri segu õhukese kihina vahvlite vahele. Pane kook külmkappi vähemalt üheks ööks seisma. Mida kauem kannatad söömisega oodata seda parem see kook on.
Mäletan kuidas neid vanaema tehtud kuldseid kartulikotlette tema Keila kodus õega koos sõime. Peale memme lahkumist polegi neid rohkem enam saanud. Täna tuletati neid mulle meelde ja kuna oli aega ja kõik vajalik kodus olemas siis saigi lõunaks neid tehtud.
Kõige parem on neid teha eelmise päeva kartulipudrust. Lisasin pudrule veidi väikseid suitsusingi kuubikuid, juustu ja taigna paksendamiseks veidi jahu. Veeretasin käte vahel pallideks, paneerisin jahus ja praadisin pannil kuldseks. Peale praadimist on hea panna kotletid natukeseks majapidamispaberile, et liigne rasv maha saada.
Soovi korral võib panna taigna sisse erinevaid asju. Roheline sibul peaks sinna väga hästi sobima. Kes muna ei pelga võib ka seda taignasse lisada. Aitab paremini kõike seda siduda. Aga ka ilma munata toimib kõik hästi.