Ära iial ütle iial!

Mulle ei meeldi kootud seelikud. Teiste seljas veel aga vot endale ei taha. Nii olen ma juba ammu arvanud. Kuni hetkeni, mil ma nägin SEDA. Ma olin võlutud. See tegumood ja värv oli täpselt minulik. Suured tänud Pillele, kes mu abipalvele ruttu vastas ning mulle originaali ja väikese eesti keelse abistava juhendi saatis. Olgem ausad, originaal ei tekitaks minus mingeid tundeid ja ma läheks sellest ükskõikselt mööda.
Polnudki muud muret kui lõnga varuda ja tööle hakata. Poole seeliku peal tuli mõte teha see pisut pikem ja otse loomulikult kaasnes sellega ka lõnga lõppemine. See tõttu tekkis kudumises ka paaripäevane sunnitud paus. Õnneks on olemas Lõngamaania ja Veronika, kes mind nädalavahetusel, peale tööd, oma koju lasi ning mulle hädas appi tuli.

Kahjuks ei jõudnud ma seelikut siiski jõuludeks valmis aga pole hullu, küllap tuleb veel üritusi, millal seda kanda saab. Siis ehk saab ka mõne sellise pildi, kus seelik seljas.

 

Lõngaks Drops Fabel tumepunane mix 7 tokki, kootud nr.3 varrastel topeltlõngast.

Piparkoogimaja

Nagu ma ühes varasemas postituses mainisin oli mu piparkoogimaja valmis ja ootas kaunistamist. Nüüd on see tehtud ja pildile püütud. Tegelikult olid mu ambitsioonid sel aastal suured ja maja pidi ka suur tulema. Kahjuks pole mu projekteerimsoskus just parimate killast ja seetõttu on ka majal väikesed vead küljes. Siiski olen ma lõpptulemusega üsna rahul. Eks järgmine aasta jälle paremini.

Jõulude ootel vol.3.

Jõulude eel juhtus meie majas ime. Kommipuu hakkas kasvama. Jah, just kommipuu. Panin teise riiulile seisma, lootuses, et ehk kasvab mõni veel sinna kõrvale aga ei miskit. Nüüd ta seal seisabki uhkes üksinduses ja ootab omale õigeid omanikke.

Jõulude ootel vol.2.

Minu piparkoogid peavad olema parajalt vürtsikad ja krõmpsuvalt krõbedad. Poest ostetud taignaga olen ma mitmeid kordi alt läinud ja seetõttu olen kaks aastat järjest piparkoogitaigna ise teinud. See aastagi ei läinud teisiti.Tegin selle retsepti järgi ja ei pidanud kahetsema. Üks ports taigent on juba ahjus ära käinud, teine ootab veel oma õiget aega. Tegelikkuses kulus suurem osa tänasest taignast majaehitusele. Karkass seisab igatahes juba koos, jäänud on ainult kaunistamise rõõm.

Jõulude ootel

Jõulutunnet see aasta veel pole. Ometigi lumi on maas ja jõululaulud kummitavad peas aga vot see õige tunne ei taha mitte sisse tulla. 

Täna käisime metsas. Kuuske oli tarvis. Karl jutustas hommikul ärgates juba sellest, kuidas me täna metsa kuuse järele läheme. Ausalt öeldes oli mul hirm, et lõpuks ostame selle ikka kusagilt kaubanduskeskuse parklast. Metsas ju lumi nabani ning pärast istume seal sügavas lumes oma vana autoloksuga poole ööni. I. oli aga kindlalt veendunud, et selle kuuse toome täna metsast ära. Ja muidugi oli tal õigus. Nüüd seisab meil ilus kuusk toanurgas, ehted küljes, päkapikke ootamas.

Müts

Knitty'st jäi silma hästi mõnus müts. Kahjuks ei hiilga ma inglise keele oskusega ja tõlkimine on minu jaoks veel hirmsam . Õnneks on olemas selline tore inimene nagu Kaisukas, kes oli lahkelt nõus selle tõlkimisega vaeva nägema. Minu suured tänud talle igatahes. Päevajagu kudumist ja tulemus on siin

Pilt pole küll kõige parem ja värv on ikka väga vale aga tahtsin, et ka mustrit veidi näha oleks. Lõngaks sai Drops Karisma, tumehall. Väga mõnus lõng.

Kindad

Omaklubis on käimas koostegemine "Kindad, sokid, kätised" ja selle raames valmisid ka minu uued kindad. Maavillased ja väga mõnusad. Kolm vihti korralikku lõnga oli kodus olemas, (kunagi ammu tädi käest saadud), ainult kerimise vaev. Aga oh seda üllatust kui lõnga vihti kerimise aega nägin, 09.09.1077. Väga hästi hoitud lõng. 
Muide, see oli ka minu esimene kord kududa kiiluga pöialt. Päris põnev ja uudne. Tundub, et edaspidi tulevad minu kindad ainult sellise pöidalaga.
Vot sellised need saidki, natuke vanad aga siiski uued kindad :)

Esialgne idee tuli SIIT. Välja tulid nad siiski teistmoodi, minu moodi.

Kukli lugu

Õhtuse supi kõrvale tahtsin midagi mõnusamat kui tavapärane võileib. Veidi googeldamist andis tulemuseks väga huvitava kukliretsepti. Õnneks olid vajalikud materjalid kodus olemas ja mida polnud, olid asendatavad. Väga lihtne teha ja tulemus oli ka kõigile meelepärane.

1dl täisterajahu (minul oli rukkijahu)
1dl odra- või kaerajahu (asendasin kamajahuga hoopis)
10 dl nisujahu
50g presspärmi
1 tl soola
5 dl piima (vett)
2 sl heledat siirupit
0,75 dl õli
1 muna määrimiseks




Sega jahud omavahel. Hõõru toasoe pärm soolaga vedelaks, lisa käesoe vedelik. Sega juurde pool jahusegust, siirup ja toiduõli. Sõtku juurde ülejäänud jahu (tainas peaks jääma tavalisest saiatainast pehmem). Lase tainal kausis räti all kerkida 15–30 minutit ehk kuni selle maht on kahekordistunud.
Kummuta tainas lauale, sõtku läbi ning vormi pikaks kangiks. Lõika see noaga 16–20 osaks. Veereta tükid pihkude vahel pallikesteks, lao ahjuplaadile ja lase taas kahekordseks kerkida. Pintselda pind vee või munaga.
Küpseta ahju keskosas 225° juures 10 minutit.
Kogusest valmib 16-20 kuklit.


Retsept pärit Toidutarest

Mõttekillud.

Hakkasin täna mõtlema, kuidas ma üldse käsitööga sina peale olen saanud. Ema mul koob (tavaliselt kipub see just enne jõule juhtuma :) ) Vanaemast ma ei räägigi, tema tegi ikka igasuguseid asju. Kooliajal ei sallinud ma käsitöö tunde silmaotsaski. Paljud asjad tegi ema valmis, mõned ka pinginaaber. Midagi tegin muidugi ise ka ja tänu sellele on mul mingisugusedki algteadmised olemas.
Alles peale tütre sündi hakkas mul talviti tekkima kummaline soov kududa. Sageli lõppes see ühe valmis soki või kindaga. Paarilist ootavad nad siiani. Samas päris lootusetu asi ka polnud, mõne vesti ja isegi ühe mütsi sain valmis.
See aeg kestis päris pikalt, ligi 14 aastat. Elu tegi vahepeal oma korrektiivid ja see ning poja sünd pani mind asju teises valguses nägema.
Selles, et mul praeguseks olukord kardinaalselt muutunud on, tahaks ma kaudselt süüdistada Illet. Tema käsitööblogi oli vist üldse esimene blogi mida ma lugema sattusin ja see pani mind sügavalt ohkama. Tahaks ka nii! No jah, päris nii nagu tema seda teeb, mina ei oska. Aga praegusel hetkel olen ma väga rahul sellega, mida ma oskan ja tänu internetile on  ka võimatu võimalik.
Kõikvõimalikke blogisid olen nüüdseks väga palju uurinud ja ahminud endasse ideid ja mõtteid. Mu läpaka järjehoidjate rida venib iga päevaga muudkui pikemaks ja plaanivõetud tööd koos sellega. Oleks vaid lõnga ja aega vabalt võtta.

Vanutatud kott

Alguses oli kampsun. Soe, natuke küll torkiv aga siiski mõnus.

Kaks talve hoidis mind soojas ka kõige külmemate ilmadega. Selleks talveks andsin ta õetütrele. Kahjuks lõpetas kampsun oma eksistentsi õe pesumasinas. Pesumasinast välja tulles oli ta kahanenud. Päris pisike oli. Seetõttu leidis ta tee tagasi minu juurde ja niisama ma seda asja ei jätnud. Käiku läksid käärid ja õmblusmasin (mis ei olnud täna mitte minuga sõber), pool päeva pusimist ja vanast sai uus. Kott nimelt :)
Algne idee on pärit SIIT.

Poja hingesoe

Kohutav kudumise isu tuli peale ja mida üks ema ikka teeb, koob pojale vesti. Kodus leidus, arvatavasti mingit sorti Novita, rohelist lõnga. Mõte oli hea, teeks ühe ilusa, viklitega, hingesooja. Algas kõik nagu ikka, lood silmad, teed sooniku jne. Edasi läks hulluks, nii palju harutanud pole ma vist veel ühtki asja. Muudkui alustasin ja harutasin, alustasin ja harutasin. Tahtmine kududa oli siiski tugevam ja seetõttu pooleli ka ei jätnud. Kahjuks ei jäänud esialgsest ideest rohkem alles, kui ainult üks vikeldatud osa aga asi seegi, eks ole :)

Kaelasoe

Ühel lumisel hommikul avastasin ootamatult, et mul pole salli. No tegelikult ju on ka aga ükski ei meeldi eriti. Krentu blogist oli silma hakanud üks väga armas kaelasoe, no ja see juba meeldis ka. Kahjuks ei suutnud ma netiavarustest selle mustrit leida ja nii tuli ise aretama hakata. Nüüd võib ju öelda, et mis see sall ikka teha pole aga sellel hetkel polnud ma kuulnudki väljendist "lühendatud ridadega kudumine". Aga hakkama sain ja järgmine tuleb juba kindlalt parem :) Kaelasooja nime väärib see aga igati.

Lõngaks oli vist Novita Nalle (lõngavöö oli juba ammusest ajast kadunud).

Kindad

Talv on tulemas ja külmavares nagu ma olen, igatsen juba kinnaste järele. Tahtsin midagi erilist ja veidi teistsugust. Ühed väga ilusad ja erilised kindad leidsingi Pitsikuduja blogist. Nii nagu ma neid seal nägin, teadsin, et ka mul saavad sellised kindad olema. Veidi nokitsemist ja valmis nad saidki.

Autotort

Minu autofännist poeg sai kahe aastaseks. No ja tort ei saanud ju olla miskit muud, kui ainult auto kujuga. Läksin lihtsamat teed ja sisuks sai minu tavaline (veidi eriline) küpsisetort. Karlile meeldis ja külalistele maitses, mida veel tahta :)

Esprit kampsun

Isetegijas ringi luusides sattusin ma ühe väga ilusa kampsuni peale. Esmapilgul tundus keeruline ja nii saigi see mõte kõrvale heidetud. Siiski jäi miski kripeldama ja mõni aeg hiljem otsisin selle juhendi uuesti välja. Peale seda ei suutnud ma enam vardaid käest panna ja iga hetk, mis ma tööl olin, tundus väga piinarikka ja raisatud ajana.Valmis ta sai ja ma jäin ise täitsa rahule. Minu esimene raglaan pealegi.

Lõngaks Novita 7-veljestä mida kulus veidi alla kolme kera.
Seljas on see siis selline

Millest kõik algas.

Algas kõik sellest, et ma otsustasin teise lapse saada. Kui ma siis 2008 aasta septembrist koduseks jäin oli aeg oma varrastelt ja lõngadelt tolmukiht maha puhuda. Varem suutsin ma esimeste külmade saabudes ühe sokipaari või kindad tüdrukule kududa ja see oli kõik. Nüüd on lood muutunud ja ma otsin pidevalt  miskit uut ja huvitavat. Panen siia mõned oma esimestest ajadest üles.
                                                
***
See beebikampsun oligi esimeseks proovitööks. Varrukad oleks ju võinud veidi lühemad olla aga muidu oli täitsa armas kampsik.

***

Esimene asi, mida julgesin endale teha oli see tuunika. Siiani proovisin lihtsamate (väiksemate) asjadega hakkama saada. Praeguseks elab see tuunika aga juba uut elu mummukotina :)

 

***

 Poja jänkudega vest. Esimene kahevärviline kudum. Muster sai kusagilt netist leitud fotolt maha loetud.

***

Kuna tellitud lõnga asemel saabus pakiga hoopis miskit muud ja minu laiskus ei lasknud valesid lõngasid ka tagasi saata, heegeldasin ma oma esimese salli. Loomulikult jäi see kappi seisma ja kandma ei hakanud seda keegi. 

Tänaseks katab see mu magamistoas lambikuplit.:)

Minu esimene torditegu.

 Eks neid kooke ja pirukaid on ennegi tehtud aga seda päris õiget torti pole varem proovinud. Nüüd aga sai Tütar 16 aastaseks ja selleks puhuks tahtsin teha korraliku tordi. Ise ikka... Välja tuli selline

Esimese korra kohta tuli isegi päris hästi välja. Kes see ikka kiidab, kui mitte ise, eks ole :D Tegu siis Sidruni-vanillitordiga. Retsepti sain Heleni blogist.

Kotitegu

Mõned kotid suutsin ka sel kevadel-suvel valmis teha.
Mina ja õmblusmasin pole sõbrad aga sel korral saime päris hästi läbi. Idee tuli töö käigus, lilled on heegeldatud ja peale õmmeldud.

Selle koti tegemist sai alustatud lausa eelmisel suvel,. Vaatamata takistustele sai ta siiski valmis ja leidis sellel suvel korralikku kasutust.

Heegeldatud mummukott.Õpetuse leiab Kelly käsitöö blogist

Hello Kitty kott on täitsa omalooming ja läks õetütrele sünnipäevakingiks.

Lisaks pisikesed nunnud beebipapud, mis läksid kingituseks väiksele Friidale. Õpetuse leiab Buffini blogist

Boolero

Omaklubi sügisese koostegemise "Katame sügiseks õlad" käigus tegin mina endale boolero. Lõngaks oli Garnstudio Drops Alpaka.

 

Õpetus on pärit SIIT. Selleks, et soonik väga välja ei veniks (nagu minul juhtus) kooks ma järgmine kord elastikniidi kohe sisse. Praegu parandasin seda viga hilisema õmblemisega. Elastikniiti kulus ikka päris palju.

Lumehelbe müts.

Pojal polnud talveks sooja mütsi ja nii tuli endal käed tööle panna.  P6rgukizi blogist leidsin imekena mütsi. Veidi muutsin mütsi kuju, minu oma sai endale kolm tutti. Kootud ringselt ja pealt kokku õmmeldud.

Karli jutud.

Poja uued ja veidi kummalised sõnad, sekka ka naljakaid ütlemisi. 

uhkii- volkswagen

mahkii- mazda

manna-mersu

miia-piim

ammanja-tolmuimeja


1a.10k

 ***
"Pajun juua!" "Kas soovid piima või vett?" "Eiii, sooooola"

 ***
Karl läheb lõunaunele. 5 min. hiljem tuleb ta rõõmsalt magamistoast välja ja ütleb: "Kõik, hästi tudisin."

 ***
Karl tuleb isaga poest, uus mudelauto käes. Järgmisel päeval räägib " Issiga poodi, auto seal. Karl tegi ääääääää!" Ise näitab võidukalt uut autot.

  ***
Tulen õhtul töölt, Karl on isaga juba varem jõudnud. Peale tervitamise-kallit räägib Karl "Tädi rippus." Ise näitab käega lakke. Keegi ei tea, mis sellise jutu põhjuseks võis olla. 

***

"Karl, sa ajad emme hulluks!" Noogutus... "Kas meelega teed nii?" "JAAA" suure ning särava naeratuse saatel :D

2a.1k

"Karl, korista oma mänguasjad kokku!" "Kal ei saa kolista, Kal väike!"

2a. 3k

Mööblimaja parkla. Paksus lumepudrus meie ees, ukerdab auto. Karl vaatab seda jama ning teatab siis valju häälega "Mis sa palgid? Sõida!"

2011 a.

Karl "Ma ei ütle emmele, mida ma teen. Ma ei räägi ja ma ei näita ka. Ma ei ütle sulle, et ma teen pahandust. VOH!"  29. oktoober
Karl vaatab isaga raamatut. Isa näitab pilti ja küsib: "Kes see on?" Karl vaatab veidi ja vastab: "Mõtle ise." :D  15. oktoober
‎
"Karl, hakka magama minema!" "Kohe, ma vahetan autodel rehvid ära." "Kas nüüd on valmis?" "No emme! Täis peab ju ka pumpama!" Muidugi, mida mina tean rehvivahetusest, eks ole. :D  11. oktoober

Ma olen vist ootamatult vanaemaks saanud :D Karl nimelt räägib, et tal on laps, poeg. Naist ei ole ja ei taha ka aga vot laps on. Sellised lood siis. 20. september

Karl: "Tüdrukud on kurja näoga, nad ei ole minu sõbrad."  11. september

Karl mängib kodus, tsikkel ees ja auto järel, ise räägib: "Nüüd vasakule! Vasakule, ma ju ütlesin vasakule, mitte paremale! Hea küll, sõida edasi. No mis sa pidurdad, anna gaasi! Sõida oma rea peal! Nii, tubli!"  8. september

Karl: "See mõmmi on nii armas! Pisarad tulevad kohe silma." :D  • 25. august

Karl sõidab isaga kodu poole, ise tõsiselt mures: "Miks politsei juba ei tule ja trahvi ei tee?"   12. august

Karl (2,10a) "Issi, palun tahan seda traktorit, see maksab ainult euro!" :D  11. august

Karl mängib toas jalkat, ise räägib: "Ma löön nii kõvasti, ma olen liiga tugev mees!"  16. juuli

Karl: "Anna mulle jäätist, ma olen ju ka imimene!" :D   3. juuli

Karl nuusutab enda ees seisvat maasikataldrikut ja teatab tähtsalt :" Jah, eesti maasikad!" :D

Mina: "Täna tuleb soe ilm!" Karl: "Tahan ka näha." Ronib lauale, vaatab aknast välja ja teatab: "Tulebki soe, 37- 9." :D   29. juuni

‎"Emme, vaheta käiku ka!", "Emme, hoia kahe käega roolist kinni!", "Pane käsipidur ka peale!" "Emme, minul ei olegi rooli ju!", "Mina tahan ka ise parkida!" Ja nii iga jumala päev :D   28. mai

Tänane avastus: "Oi emme, sul on varbad!" :D 11. mai

 

Minu esimene :)

Tegemist on minu esimese katsetusega blogi maailmas. Eks paistab, mis sellest lõpuks välja tuleb. Mõte oli aga siia panna oma tehtud tööd. Kunagi hiljem hea vaadata, millega hakkama saadud. :) Ehk tuleb vahest sekka ka mõni teistsugune postitus.